Aerosoolide ohutuskaardid: tuleoht, rõhk ja ohutu kasutus

Aerosoolballoonid kujutavad töökohal topeltohtu: mehaaniline surve ja tuleohtlikkus. Vaata, kuidas tõlgendada ohutuskaarti ja tagada nõuetele vastav käitlemine.

Aerosoolpakendid – alates tööstuslikest määrdeainetest, rooste-eemalditest ja piduripuhastitest kuni märgistusvärvide ning tehniliste gaasideni – on igapäevased töövahendid pea igas tootmis-, remondi- ja hooldusettevõttes. Nende laialdane kättesaadavus tekitab sageli eksliku tunde, et tegemist on madala riskiga tarbekaubaga.

Tegelikkuses on aerosoolid Euroopa Liidu kemikaaliõiguse kohaselt kõrgendatud tähelepanu all. Aerosool ühendab endas alati kaks kriitilist riskitegurit: füüsikalis-mehaanilise ohu (survestatud mahuti) ja keemilise ohu (toimeaine ning propellendi ehk kandeainegaasi omadused). Nõuetekohane riskide juhtimine algab tootega kaasasoleva ohutuskaardi (SDS – *Safety Data Sheet*) süsteemsest analüüsist.

Aerosoolide klassifitseerimine CLP-määruse alusel

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008 (CLP-määrus) ja aerosoole käsitlevatele erinõuetele (direktiiv 75/324/EMÜ) jaotatakse aerosoolid füüsikaliste ohtude alusel kolme kategooriasse:

• Aerosool, 1. kategooria (Aerosol 1): Eriti tuleohtlik aerosool. Toode sisaldab vähemalt 85% tuleohtlikke komponente või selle põlemissoojus on vähemalt 30 kJ/g. Ohulause: H222 (Eriti tuleohtlik aerosool) ja H229 (Mahuti on rõhu all: kuumenemisel võib lõhkeda).
• Aerosool, 2. kategooria (Aerosol 2): Tuleohtlik aerosool. Sisaldab tuleohtlikke aineid madalamas kontsentratsioonis või selle süttivusnäitajad testides vastavad 2. kategooriale. Ohulaused: H223 (Tuleohtlik aerosool) ja H229.
• Aerosool, 3. kategooria (Aerosol 3): Mittetuleohtlik aerosool, mis ei sisalda tuleohtlikke komponente ega toeta põlemist, kuid mahuti on endiselt rõhu all. Ohulause: H229.

Tööstuslikes kemikaalides kasutatakse propellendina sageli propaani, butaani või dimetüüleetrit (DME). Need on äärmiselt tuleohtlikud gaasid, mis tähendab, et isegi kui pihustatav vedelik ise pole tugevalt süttiv, teeb kandeainegaas tootest tervikuna 1. kategooria tuleohtliku aerosooli.

Mida jälgida aerosooli ohutuskaardilt (SDS)?

Ohutuskaart annab täpse teabe selle kohta, millised ohud konkreetsel tootel esinevad ja kuidas nendega ringi käia. Aerosoolide puhul tuleb pöörata erilist tähelepanu järgmistele jagudele:

Jagu 2: Ohtude identifitseerimine

Siit leiate toote ametliku klassifikatsiooni, ohupiktogrammid (leek, gaasiballoon või terviseohu sümbolid) ja hoiatuslaused. Tuleohtlike aerosoolide puhul on tüüpilised hoiatuslaused P210 (Hoida eemal soojusallikast, kuumadest pindadest, sädemetest, leekidest ja muudest süüteallikatest. Mitte suitsetada), P211 (Mitte pihustada leekidesse või muusse süüteallikasse) ja P251 (Mitte purustada ega põletada isegi pärast kasutamist).

Jagu 7: Käitlemine ja ladustamine

Jagu 7 määrab ladustamise temperatuuripiirangud ja ventilatsiooninõuded. Aerosoolide standardne hoiatuslause on P410 + P412: Hoida päikesevalguse eest. Mitte hoida temperatuuril üle 50 °C. See piirang tuleneb füüsikaseadusest: temperatuuri tõustes ballooni siserõhk kasvab kriitiliselt, mis võib viia mehaanilise purunemise ja plahvatuseni. Samuti kirjeldatakse siin vajadust elektrostaatilise laengu vältimiseks (maandamine) ja nõuet ladustada balloone hea ventilatsiooniga ruumides.

Jagu 8: Kokkupuute ohjamine ja isikukaitsevahendid

Pihustamisel tekib õhku peen aerosoolipilv, mille sissehingamise risk on kordades suurem kui vedela kemikaali valamisel. Jagu 8 annab teada töökoha ohtlike ainete piirnormid (Eestis kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 105) ning määrab vajalikud hingamisteede kaitsevahendid (nt A2P2 filterorgaaniliste aurude ja osakeste vastu).

Jagu 10: Püsivus ja reaktsioonivõime

Toob välja tingimused, mida tuleb vältida (nt ülekuumenemine, kokkupuude lahtise tulega) ning kokkusobimatud materjalid (nt tugevad oksüdeerijad, happed), millega kokkupuude võib ballooni metallkesta korrodeerida või keemilise reaktsiooni käivitada.

Ohutu ladustamine ja kasutamine töökohal

Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) ning tuleohutuse seadus kohustavad tööandjat hindama kemikaalidega seotud riske ja looma nõuetekohased hoiutingimused.

• Koguste piiramine töökohal: Tööpiirkonnas tohib hoida vaid vahetuks tööks vajalikku aerosoolikogust. Suuremaid varusid tuleb hoida selleks ettenähtud ventileeritud kemikaalikappides või spetsiaalsetes tulekindlates ladudes.
• Temperatuuri kontroll: Aerosooliballoone ei tohi kunagi jätta otsese päikesevalguse kätte (nt aknalauale või auto armatuurlauale suvel), küttekehade lähedusse ega soojust eraldavate seadmete peale.
• Süüteallikate välistamine: Pihustamise ajal peab ruum olema hästi ventileeritud. Tuleohtliku aerosooli pihustamisel tekib süttiv keskkond, mis võib süttida suvalisest elektrisädemest, harjadega elektritööriistast või lülitist.
• Jäätmekäitlus: Ka tühjana tunduv aerosooliballoon sisaldab sageli jääkrõhku ja propellendijääke. Neid ei tohi visata tavaprügisse ega metallijäätmete hulka ilma eelneva nõuetekohase tühjendamise või ohtlike jäätmete käitlejale üleandmiseta.

Praktiline kontroll-leht töökohale

• [ ] Kõigi töökohal kasutatavate aerosoolide ohutuskaardid on digitaalselt või paberkandjal töötajatele kättesaadavad ja eestikeelsed.
• [ ] Töötajad on teadlikud P-lausetest (eriti temperatuuripiirangust 50 °C ja süüteallikate vältimisest).
• [ ] Aerosoole ei kasutata kinnistes ruumides ilma toimiva kohtäratõmbe või sundventilatsioonita.
• [ ] Pihustamisel kasutatakse ohutuskaardi jaos 8 märgitud isikukaitsevahendeid (silmade ja hingamisteede kaitse, kaitsekindad).
• [ ] Suuremad kogused ladustatakse tulekindlas kemikaalikapis, eemal evakuatsiooniteedest ja soojusallikatest.
• [ ] Kasutatud aerosoolipudelite kogumiseks on eraldi märgistatud ohtlike jäätmete konteiner.

Korduma kippuvad küsimused (FAQ)

Miks ei tohi aerosooliballoone hoida temperatuuril üle 50 °C?

Temperatuuri tõusmisel suureneb balloonis oleva propellendi ja aine aururõhk eksponentsiaalselt. Standardsete metallballoonide konstruktsioon on testitud vastu pidama kindlale rõhupiirile. Üle 50 °C kuumenemisel tekib oht, et mahuti õmblused või põhi rebenevad, tekitades plahvatuse ja tuleohtliku sisu kohese süttimise ruumis.

Kas tühi aerosooliballoon on ohtlik jääde?

Tavaliselt jah. Tööstuslikus kasutuses loetakse aerosooliballoonid ohtlikuks jäätmeks (jäätmekood 16 05 04* – ohtlikke aineid sisaldavad gaasid survemahutites), kuna ballooni jääb pea alati mikrokogus kemikaali ja propellendigaasi jääkrõhk. Tavapärase metallijäätmena võib seda käsitleda vaid juhul, kui balloon on spetsiaalse sertifitseeritud seadmega tühjendatud, degaseeritud ja läbi torgatud.

Kuidas tuvastada ohutuskaardilt, millist propellenti tootes kasutatakse?

Propellendi keemiline koostis on toodud ohutuskaardi jaos 3 ("Koostis / teave koostisainete kohta"). Levinumad tuleohtlikud propellendid on butaan (CAS 106-97-8), propaan (CAS 74-98-6), isobutaan (CAS 75-28-5) või dimetüüleeter (CAS 115-10-6). Mittetuleohtlike propellentidena kasutatakse vahel süsinikdioksiidi (CO2) või lämmastikku.

Millist hingamiskaitset aerosoolide kasutamisel nõutakse?

Vajalik kaitsetase sõltub konkreetsest toimeainest ja see on märgitud ohutuskaardi jaos 8. Kuna aerosooli pihustamisel tekib nii orgaanilisi aure kui ka vedelikuosakeste udu, nõutakse sageli kombineeritud filtrit, näiteks tüüpi A-P2 või A-P3. Tavaline tolmumask (FFP1 või FFP2 ilma gaasikaitseta) orgaaniliste lahustite ja aurude eest kaitset ei paku.