CLP ja REACH muudatused 2025–2026: mida ettevõtja peab teadma

Euroopa Liidu kemikaaliõigus uueneb aastatel 2025–2026 ulatuslikult. Tutvu uute CLP ohuklasside, märgistusreeglite ning praktiliste sammudega Eesti ettevõtetele.

Euroopa Liidu kemikaalipoliitika teeb aastatel 2025–2026 läbi ühe viimaste kümnendite suurima uuenduskuuri. Euroopa Komisjoni kava „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia“ (CSS) toob kaasa otsesed kohustused nii tootjatele, importijatele, allkasutajatele kui ka edasimüüjatele. Muudatused puudutavad eelkõige klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrust (CLP) ning kemikaalide registreerimise, hindamise ja autoriseerimise määrust (REACH).

Eesti ettevõtete jaoks tähendab see vajadust viia oma kemikaalide inventuur, tooteetiketid ja ohutuskaardid kiiremas korras vastavusse uute reeglitega. Tegevusetus võib kaasa tuua tarnehäireid, toodete müügilt eemaldamist või Terviseameti sanktsioone.

Uued ohuklassid CLP-määruses ja üleminekuajad

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2023/707 kehtestati CLP-määrusele uued ohuklassid. Nende eesmärk on tuvastada ja märgistada ohtlikke aineid, mida seni käsitleti sageli vaid REACH-i autoriseerimise kontekstis:

• Siseneõretalitlust kahjustavad ained (ED): eraldi kategooriad inimeste tervisele (ED HH) ja keskkonnale (ED ENV).
• Püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised (PBT) ning väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad (vPvB) ained.
• Püsivad, mobiilsed ja toksilised (PMT) ning väga püsivad ja väga mobiilsed (vPvM) ained.

Uutele ohuklassidele kehtivad ranged üleminekuajad. Ainete puhul, mis viiakse turule uuena, hakkasid mitmed reeglid kehtima juba 2023. ja 2024. aastal, kuid turul juba olevate ainete puhul lõpevad esimesed üleminekuperioodid 1. mail 2025 ja 1. novembril 2026 (olenevalt ohuklassist). Segude puhul kohalduvad kohustuslikud tähtajad aastatel 2026–2028.

Kui teie imporditav või toodetav aine vastab uutele kriteeriumidele, tuleb seda klassifitseerida uute EUH-lausetega (nt EUH380, EUH381, EUH430) ning uuendada ohutuskaardi 2. jagu.

CLP-määruse üldine revisjon: märgistus, e-kaubandus ja pakendamine

Paralleelselt uute ohuklassidega jõustub 2024. aasta lõpus vastu võetud laiaulatuslik CLP-määruse revisjon, mille rakendamine langeb suures osas aastatesse 2025–2026. Olulisemad muudatused hõlmavad järgmist:

• Rangemad loetavusnõuded etiketil: Kehtestatakse minimaalsed kirjasuurused, reavahed ja kontrastinõuded CLP-märgistusele. Liiga väikesed etiketid ja raskesti loetav tekst ei ole enam lubatud.
• Digitaalne märgistus ja voldiketiketid: Luuakse selged reeglid lahtivolditavate etikettide kasutamiseks ning lubatakse teatud kohustusliku teabe esitamine digitaalselt (nt QR-koodi kaudu), eeldusel et põhilised ohutuslaused jäävad füüsilisele pakendile.
• Kaug- ja e-müük: Internetipoodides kemikaale müües peab ostjale enne ostu sooritamist olema nähtav täielik ohuinfo – ohutunnusmärk, tunnusõna, ohulaused ja hoiatuslaused. Ainult toote pildi kuvamisest ei piisa.
• Lahtiselt müük ja täitejaamad: Uued reeglid reguleerivad kemikaalide (nt kodukeemia) müüki taastäidetavates pakendites, sätestades nõuded riskide maandamiseks.

REACH-määruse arengud: PFAS, mikroplast ja piirangud

Kuigi laiapõhjaline REACH-määruse revisjon on ajaliselt edasi lükkunud, kehtestatakse jooksvalt uusi piiranguid REACH XVII lisa alusel:

• PFAS (per- ja polüfluoroalküülained): Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) jätkab ajaloo ulatuslikuma piiranguettepaneku hindamist. Teatud spetsiifilised PFAS-piirangud (nt tulekustutusvahtudes) jõustuvad eeldatavalt juba 2025.–2026. aastal.
• Mikroplasti piirang: Määrusega (EL) 2023/2055 kehtestatud sünteetiliste polümeersete mikroosakeste piirangud laienevad järk-järgult. 2025. ja 2026. aastal jõustuvad aruandluskohustused tööstuslikele kasutajatele ja tootjatele, samuti märgistusnõuded teatud segudele.
• UFI ja mürgistusteabekeskuse teated (PCN): Kõik tööstuslikuks kasutuseks mõeldud segud peavad alates 1. jaanuarist 2024 omama UFI-koodi ja kehtivat PCN-teadet. Aastatel 2025–2026 keskendub järelevalve andmete ajakohasusele ja korrektsusele.

Mõju Eesti ettevõtetele ja kohalikud nõuded

Eesti kemikaaliseaduse kohaselt teostab CLP- ja REACH-määruste täitmise üle järelevalvet Terviseamet (koostöös Keskkonnaameti ja Maksu- ja Tolliametiga).

Eestis tegutsedes tuleb meeles pidada põhireegleid:

1. Keelenõue: Eestis professionaalsele või tavakasutajale turustatava ohtliku kemikaali etikett ja ohutuskaart peavad olema eesti keeles. Ainult ingliskeelse ohutuskaardi esitamine ei vasta nõuetele.
2. Ohutuskaardi edastamine: Ohutuskaart tuleb edastada professionaalsele kasutajale tasuta kas paberil või elektrooniliselt hiljemalt kemikaali esmatarnel.
3. Kemikaaliarvestus: Ettevõttel peab olema ajakohane ülevaade kõigist käideldavatest kemikaalidest, nende klassifikatsioonist ja hoiustamistingimustest.

Kontroll-leht: Kuidas valmistuda 2025–2026 nõueteks?

• [ ] Inventeerige kemikaalid: Tehke ülevaade kõigist toodetest, mida impordite, toodate või allkasutajana tarbite.
• [ ] Suhelge tarnijatega: Küsige EL-i välistelt ja EL-i tarnijatelt kinnitusi, kas ained vastavad uutele CLP ohuklassidele (ED, PBT, PMT).
• [ ] Uuendage ohutuskaardid: Kontrollige, et teie ettevõttes olevad ohutuskaardid vastaksid kehtivale määrusele (EL) 2020/878 ning sisaldaksid vajadusel uusi ohuklasse ja UFI-koode.
• [ ] Vaadake üle tooteetiketid ja e-pood: Veenduge, et trükitavad etiketid vastavad uutele minimaalsetele kirjasuurustele ning e-poes on kuvatud täielik märgistusinfo.
• [ ] Koolitage töötajaid: Tutvustage vastutavatele spetsialistidele uusi ohulausete koode ja nõudeid kemikaalide ladustamisel.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kõik ohutuskaardid tuleb 2025. aastal välja vahetada?

Kõiki ohutuskaarte ei pea tingimata asendama, kuid need tuleb üle vaadata. Kui ainele või segule rakendub uus CLP ohuklass, muutub toote klassifikatsioon või piirnormid (nt REACH XVII lisas), on tarnijal kohustus ohutuskaarti viivitamatult uuendada ja see klientidele edastada.

Kust leida infot selle kohta, kas minu tootes sisalduv aine on PBT või ED?

Esmalt kontrollige aine ametlikku ühtlustatud klassifikatsiooni ECHA andmebaasist (C&L Inventory) ja jälgige ECHA kandidaatainete nimekirja (SVHC). Samuti peab vastav info kajastuma tarnija esitatud värskes ohutuskaardis ja REACH registreerimistoimikus.

Mis juhtub, kui meie e-poes ei ole kemikaali ohuinfot kuvatud?

Terviseametil ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (TTJA) on õigus teha ettekirjutus ning kohustada müüjat puudused kõrvaldama. Nõuete eiramisel võidakse toote müük peatada ja kohaldada sunniraha.

Kas UFI-kood peab olema ka puhtalt tööstuslikel kemikaalidel?

Jah, alates 1. jaanuarist 2024 peavad kõik ohtlikud segud, mida turustatakse Euroopa Liidus – sealhulgas üksnes tööstuslikuks kasutuseks mõeldud segud –, omama PCN-teavitust ja vastavat UFI-koodi (mis võib tööstuslike segude puhul olla esitatud kas pakendil või ainult ohutuskaardil).