Ohutuskaartide KKK: Vastused levinud küsimustele

Mis on kemikaali ohutuskaart, millal on see kohustuslik ja kes vastutab selle sisu eest? Siit leiad selged vastused REACH- ja CLP-nõuete kohta.

Kemikaaliohutus töökohal ja tarneahelas toetub suuresti ühele kesksele dokumendile: kemikaali ohutuskaardile (*Safety Data Sheet* ehk SDS). Ehkki tegemist on igapäevase töövahendiga nii tootjatele, maaletoojatele kui ka lõppkasutajatele, tekitavad ohutuskaardi juriidilised nüansid, keelenõuded ja uuendamiskohustused sageli segadust.

Eestis reguleerivad ohutuskaartide koostamist ja esitamist Euroopa Liidu REACH-määrus (EÜ nr 1907/2006), CLP-määrus (EÜ nr 1272/2008) ning siseriiklik kemikaaliseadus. Järgnevalt vaatame üle peamised reeglid ja vastused küsimustele, mis kemikaalide käitlemisel kõige sagedamini ette tulevad.

Mis on ohutuskaart ja millal on see kohustuslik?

Ohutuskaart on standardiseeritud 16-osaline dokument, mis koondab olulise teabe aine või segu füüsikalis-keemiliste omaduste, tervise- ja keskkonnaohtude, esmaabivõtete, ohutu ladustamise ning jäätmekäitluse kohta.

Vastavalt REACH-määruse artiklile 31 tuleb ohutuskaart esitada järgmistel juhtudel:

• Aine või segu on klassifitseeritud ohtlikuks vastavalt CLP-määrusele.
• Aine on püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline (PBT) või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv (vPvB).
• Aine on kantud REACH-määruse kohaselt autoriseerimisele kuuluvate kandidaatainete nimekirja (SVHC).
• Segu ei ole klassifitseeritud ohtlikuks, kuid sisaldab teatud piirnorme ületavas koguses tervisele või keskkonnale ohtlikke aineid või aineid, millele on kehtestatud töökeskkonna piirnormid (sellisel juhul väljastatakse kaart professionaalsele kasutajale nõudmisel).

Kui toode on mõeldud eranditult jaetarbijale, ei pea ohutuskaarti kaasa panema, eeldusel, et tootepakendil olev märgistus ja kasutusjuhend tagavad piisava ohutuse. Kui aga jaetarbija toodet ostab professionaalne kasutaja (näiteks puhastusettevõte või töökoda), on tal õigus ja vajadus nõuda tarnijalt ohutuskaarti.

Nõuded keelele ja formaadile Eestis

Kemikaaliseaduse ja REACH-määruse kohaselt peab Eestis professionaalseks kasutamiseks turustatava või üleantava ohtliku kemikaali ohutuskaart olema eesti keeles. Võõrkeelne dokument (isegi inglise või vene keeles) ei vasta seaduse nõuetele ning Tööinspektsioon ja Terviseamet loevad seda rikkumiseks.

Lisaks peab ohutuskaart vastama määrusele (EL) 2020/878, mis kehtestas alates 1. jaanuarist 2023 uue kohustusliku struktuuri. Muu hulgas nõuab see:

• Teabe esitamist sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste kohta (jaod 11 ja 12).
• Nanovormide täpsemat kirjeldamist, kui aine neid sisaldab.
• Vajadusel UFI-koodi (*Unique Formula Identifier*) märkimist 1. jaos, kui segu on klassifitseeritud tervise- või füüsikaliste ohtude tõttu.

Tarneahela osapoolte vastutus

Kemikaaliohutuses kehtib põhimõte, et vastutus liigub mööda tarneahelat:

1. Tootja või maaletooja (ELi-välistest riikidest): Vastutab selle eest, et aine või segu on korrektselt klassifitseeritud, märgistatud ja et selle kohta on koostatud nõuetele vastav ohutuskaart.
2. Edasimüüja ja turustaja: Peab tagama, et igale professionaalsele ostjale tehakse kättesaadavaks ajakohane eestikeelne ohutuskaart kas paberil või elektrooniliselt.
3. Tööandja (kemikaali kasutaja): Peab tagama, et töökohal oleksid olemas kõigi kasutatavate kemikaalide kehtivad ohutuskaardid, need oleksid töötajatele vabalt ligipääsetavad ning nende põhjal oleks koostatud töökeskkonna riskianalüüs ja ohutusjuhendid.

Kõik tarneahela lülid peavad ohutuskaarte ja seonduvat teavet säilitama vähemalt 10 aastat pärast seda, kui nad kemikaali viimati tarnisid või kasutasid.

Kontroll-leht: Kuidas tagada ettevõttes ohutuskaartide korrektsus?

• [ ] Koosta kemikaaliarvestus: Tee kindlaks kõik ettevõttes ladustatavad ja kasutatavad kemikaalid (sh puhastusvahendid, liimid, õlid).
• [ ] Kontrolli keelt: Veendu, et kõik ohutuskaardid on tõlgitud eesti keelde.
• [ ] Kontrolli vormingut: Veendu, et ohutuskaardid vastavad määrusele (EL) 2020/878 (vanad, enne 2021. aastat koostatud kaardid võivad vajada uuendamist).
• [ ] Vii läbi riskianalüüs: Kasuta ohutuskaardi 8. jao (isikukaitsevahendid, piirnormid) ja 7. jao (käitlemine ja ladustamine) teavet töökoha sisekorra loomisel.
• [ ] Tagada ligipääs töötajatele: Ohutuskaardid peavad olema kättesaadavad seal, kus kemikaali reaalselt kasutatakse — mitte ainult lukustatud kabinetis.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas ohutuskaart peab Eestis olema kindlasti eesti keeles?

Jah. Vastavalt REACH-määruse artiklile 31(5) ja Eesti kemikaaliseadusele peab ohutuskaart olema selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus ainet või segu turustatakse või kasutatakse. Eestis turustatava toote puhul on eesti keel kohustuslik.

Kui tihti tuleb ohutuskaarti uuendada ja kas sellel on kindel kehtivusaeg?

Ohutuskaardil ei ole fikseeritud kehtivusaega (näiteks 2 või 3 aastat). Tarnija peab seda uuendama viivitamata niipea, kui ilmneb uus teave ohtude kohta, muutuvad piirnormid või REACH/CLP seadusandlus nõuab formaadimuudatust. Uuendatud versioon tuleb automaatselt saata kõigile klientidele, kellele toodet viimase 12 kuu jooksul tarniti.

Kas tavalise kodukeemia või kontoritarvete kohta on vaja ohutuskaarti?

Tavakasutajale jaekaubanduses müüdavate toodetega ei pea ohutuskaarti kaasa panema. Kui aga ettevõte ostab samasuguseid tooteid (näiteks kontorikoristuseks mõeldud puhastuskemikaale) ametlikuks töökohal kasutamiseks, on tal õigus ja kohustus küsida tarnijalt eestikeelne ohutuskaart, kui toode sisaldab ohtlikke aineid.

Kas töökohal peavad ohutuskaardid olema välja prinditud paberil?

Ei pea tingimata olema paberil, kuid need peavad olema töötajatele vahetult ja takistusteta kättesaadavad. Digitaalne andmebaas või tahvelarvuti lahendus on täiesti aktsepteeritav, eeldusel, et elektrikatkestuse või võrguhäire korral ei kao ligipääs kriitilisele esmaabi- ja ohutusinfole.