Kemikaalide ohutu ladustamine ja kemikaalikapid: 7. jagu

Kuidas tagada kemikaalide nõuetekohane ladustamine ohutuskaardi 7. jao abil ning millal on vaja sertifitseeritud kemikaalikappi.

Ohtlike ainete ebaõige ladustamine põhjustab tööstus- ja laokeskkonnas sageli tulekahjusid, mürgiste aurude teket või söövituskahjustusi. Eestis reguleerivad kemikaalide käitlemist ja hoiustamist kemikaaliseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning Euroopa Liidu REACH- ja CLP-määrused. Tööandja ja ohutuse eest vastutava spetsialisti peamine teabeallikas riskide maandamiseks on kemikaali ohutuskaart (SDS), eriti selle 7. jagu.

Mida ütleb ohutuskaardi 7. jagu?

Ohutuskaardi 7. jagu kannab pealkirja „Käitlemine ja ladustamine“ ning jaguneb kolmeks kohustuslikuks alamjaoks vastavalt REACH-määruse (EÜ nr 1907/2006) II lisale:

• Jagu 7.1. Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud: Kirjeldab meetmeid aurude ja tolmu vältimiseks, tuleohutuse tagamiseks (nt maandamise nõue elektrostaatilise laengu vältimiseks) ning üldist tööhügieeni (keeld süüa või suitsetada kemikaali läheduses).
• Jagu 7.2. Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused: Sätestab konkreetsed tehnilised nõuded ruumidele ja mahutitele. Siit leiab teabe temperatuuripiirangute (nt hoida vahemikus +5 °C kuni +25 °C), valguse- ja niiskustundlikkuse, ventilatsiooninõuete ning kokkusobimatute materjalide kohta.
• Jagu 7.3. Erikasutus: Annab lühijuhised tööstusharuspetsiifiliseks kasutuseks, kui ainele kehtivad eraldi reeglid või tegevusjuhised.

1. jao juhiste eiramine ladustamisel tühistab tootja antud garantii aine stabiilsuse kohta ja seab töötajad otsesesse ohtu.

Kokkusobimatud ained ja eraldamine laos

Üks kriitilisemaid eksimusi kemikaalide ladustamisel on kokkusobimatute ainete paigutamine üksteise vahetusse lähedusse. Ohutuskaardi 7. jagu viitab sageli ka 10. jaole („Püsivus ja reaktsioonivõime“), kus on loetletud ained, millega kokkupuude võib tekitada ohtliku reaktsiooni.

Üldised eraldamise põhireeglid:

• Happed ja alused: Nende reageerimisel eraldub suur kogus soojust, mis võib purustada mahutid ja tekitada pritsmeid. Neid tuleb ladustada eraldi kappides või füüsiliselt eraldatud kogumisvannides.
• Tuleohtlikud vedelikud ja oksüdeerijad: Oksüdeerivad ained (nt peroksiidid, lämmastikhape) intensiivistavad põlemist ega tohi kunagi asuda tuleohtlike lahustitega samas kapis.
• Vee ja niiskusega reageerivad ained: Teatud metallorgaanilised ühendid või leelismetallid eraldavad veega kokkupuutel süttivaid gaase (nt vesinikku). Neid tuleb hoida kuivades tingimustes, eemal veepõhistest kustutussüsteemidest ja niiskusest.
• Mürgised ained: Tuleb hoida lukustatavas hoiukohas, kuhu puudub kõrvaliste isikute ligipääs.

Eestis võetakse hoiustamisel sageli eeskujuks rahvusvahelised parimad praktikad, näiteks Saksamaa ohtlike ainete hoiustamise reeglistik TRGS 510, mis määrab kindlaks ainete eraldusnõuded CLP-ohuklasside alusel.

Kemikaalikapid: millal ja millist tüüpi valida?

Kemikaale ei tohi hoida tavalistes metall- või puitkappides, mis ei vasta ohutusnõuetele. Vastavalt hoiustatava aine ohuklassile ja kogusele tuleb valida sertifitseeritud kemikaalikapp.

1. Tuleohutuskapid (standard EN 14470-1)

Tuleohtlike vedelike (ohulaused H224, H225, H226) hoidmiseks tööruumides kasutatakse standardi EN 14470-1 kohaselt sertifitseeritud tuleohutuskappe. Kapid jaotatakse tulepüsivusaja järgi:

• Tüüp 30 (Type 30): Tagab kaitse tulekahju korral vähemalt 30 minutit.
• Tüüp 90 (Type 90): Tagab kaitse vähemalt 90 minutit. See on tööstuskeskkonnas ja laborites sageli eelistatud lahendus, andes piisavalt aega ruumide evakueerimiseks ja päästemeeskonna sekkumiseks.

Need kapid on varustatud automaatselt sulguvate ustega (termokaitsme rakendumisel temperatuuril ca 50 °C) ja ventilatsiooniavadega, mis sulguvad temperatuuril üle 70 °C.

2. Happe- ja alusekapid

Söövitavate ainete (CLP klass Korrosioon, ohulause H314) hoidmiseks mõeldud kapid peavad olema valmistatud korrosioonikindlast materjalist (nt polüetüleen, melamiinkattega plaadid või spetsiaalne plastmass). Tavalised metallkapid roostetavad hapete aurude toimel kiiresti läbi. Riiuliteks on väljatõmmatavad plastvannid lekete püüdmiseks.

3. Sundventilatsiooniga kemikaalikapid

Kui ohutuskaardi 7. jaos nõutakse kohalikku äratõmmet või kui hoiustatakse tugeva lõhnaga ja lenduvaid aineid, tuleb kapp ühendada hoone väljatõmbeventilatsiooniga või varustada spetsiaalse filtersüsteemiga, mis filtreerib auru enne õhu tagasisuunamist ruumi.

Praktiline kontrollnimekiri kemikaalide ladustamiseks

Enne kemikaalide lattu või tootmisruumi paigutamist läbige järgmine kontrollnimekiri:

• [ ] Ohutuskaardi kontroll: Kas hoiustatava partii kohta on olemas kehtiv eestikeelne ohutuskaart ning kas 7. jao ladustamistingimused on loetud?
• [ ] Kogumisvannide maht: Kas vedelike all olev valgumisvann mahutab vähemalt 110% suurima anuma mahust või 10% kõigi ladustatavate anumate kogumahust (aluseks võetakse suurem näitaja)?
• [ ] Õige märgistus: Kas kõik originaal- ja ümbervalatud anumad on märgistatud vastavalt CLP-määrusele (ohupiktogrammid, ohulaused)?
• [ ] Kokkusobimatus välistatud: Kas happed, alused, oksüdeerijad ja tuleohtlikud ained on paigutatud eraldi kappidesse või vaheseintega eraldatud tsoonidesse?
• [ ] Temperatuur ja niiskus: Kas ruumi temperatuur vastab 7.2 jaos toodud vahemikule ja on tagatud kaitse otsese päikesevalguse eest?
• [ ] Hädaabivahendid: Kas kemikaalikapi läheduses on kättesaadavad absorbendid lekete likvideerimiseks, silmadush ja sobiv tulekustuti?

Korduma kippuvad küsimused

Kas ohutuskaardi 7. jagu määrab kemikaali maksimaalse hoiukoguse töökohal?

Ohutuskaart sätestab tehnilised nõuded ladustamistingimustele ja pakendi tüübile, kuid maksimaalsed lubatud kogused tööruumides tulenevad riiklikest tuleohutusnõuetest ning ettevõtte riskianalüüsist. Reeglina tohib töökohal lahtiselt hoida vaid ühe vahetuse jagu vajaminevat kemikaali, ülejäänu peab asuma spetsiaalses laos või kemikaalikapis.

Kas happeid ja aluseid tohib panna samasse kappi, kui need asuvad eri riiulitel?

Tavalisse kappi neid koos panna ei tohi, kuna aurude segunemisel tekivad ohtlikud soolad ja soojus. Erandiks on kombineeritud kemikaalikapid, millel on hermeetiliselt eraldatud sektsioonid ning eraldi ventilatsioonikanalid hapete ja aluste jaoks.

Kust leida teavet selle kohta, millist materjali tohib kapi või kogumisvanni puhul kasutada?

Selle teabe leiate ohutuskaardi 7. jaost (sobimatud materjalid) ning 10. jaost (materjalid, mida tuleb vältida). Näiteks tugevate hapete puhul tuleb vältida metallist vanne ja kasutada polüetüleeni (PE).

Kas tuleohutuskapp peab alati olema ühendatud ventilatsioonisüsteemiga?

Kui tuleohtlikest vedelikest eraldub ohtlikke aure või kui anumaid kapi sees sageli avatakse, on sundventilatsioon kohustuslik plahvatusohtliku keskkonna (ATEX) tekkimise vältimiseks. Suletud anumate passiivsel hoiustamisel ei pruugi ventilatsioon olla tehniliselt alati nõutud, kuid see on rangelt soovitatav siseõhu kvaliteedi tagamiseks.