Kemikaaliriskide hindamine ohutuskaardi abil: Samm-sammult

Juhend kemikaalide riskihindamise läbiviimiseks töökohal. Kuidas lugeda ohutuskaarti (SDS) ja täita Eesti tööohutuse nõudeid süsteemselt.

Iga tööandja, kelle ettevõttes kasutatakse, ladustatakse või käideldakse kemikaale, peab seaduse järgi hindama nendega seotud riske töötajate tervisele ja ohutusele. Eestis reguleerivad seda valdkonda peamiselt töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS), kemikaaliseadus ning Vabariigi Valitsuse määrus ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest.

Riskihindamise alusdokumendiks on tarnija esitatud nõuetekohane kemikaali ohutuskaart (*Safety Data Sheet* ehk SDS), mis vastab Euroopa Liidu REACH-määrusele (EÜ 1907/2006). Siin on praktiline samm-sammuline juhend, kuidas ohutuskaardi 16 jao andmeid süsteemselt töökoha riskianalüüsis rakendada.

Samm 1: Kemikaali ohtlikkuse tuvastamine (jaod 2 ja 3)

Esimene etapp on kemikaali olemuse ja ohtude määratlemine. Selleks tuleb vaadata ohutuskaardi 2. jagu (ohtude identifitseerimine) ja 3. jagu (koostis/teave koostisainete kohta):

• CLP-klassifikatsioon ja ohulaused (H-laused): Kontrollige, millisesse ohukategooriasse toode kuulub. Erilist tähelepanu nõuavad kantserogeensed, mutageensed ja reproduktiivtoksilised ained (CMR-ained), samuti naha või hingamisteede sensibilisaatorid (nt H334, H317).
• Piktogrammid ja hoiatuslaused (P-laused): Ohusümbolid annavad kohese ülevaate sellest, kas tegemist on söövitava, tuleohtliku, mürgise või keskkonnaohtliku ainega.
• Koostisained ja kontsentratsioonid: 3. jaost selgub, millised ohtlikud ained segus tegelikult mõju avaldavad ja mis mahus.

Samm 2: Kokkupuute ja kasutusviiside hindamine (jaod 1 ja 8)

Kemikaali ohtlikkus iseenesest ei võrdu veel riskiga. Risk sõltub sellest, kui palju ja kuidas töötaja kemikaaliga kokku puutub:

• Kasutusalad (jagu 1.2): Veenduge, et teie ettevõtte kasutusviis on ohutuskaardil kirjas määratletud kasutusena. Kui kasutate toodet viisil, mida tootja pole ette näinud või soovitab vältida, suureneb vastutus ettevõttele.
• Töökeskkonna piirnormid (jagu 8.1): Võrrelge ohutuskaardi 8. jaos toodud aine piirnorme Eesti siseriiklike normidega (Vabariigi Valitsuse määrus keemiliste ohutegurite piirnormide kohta). Kontrollige nii 8 tunni ajaga kaalutud keskmist (TWA) kui ka lühiajalise kokkupuute piirnormi (STEL).
• Kokkupuute viis ja kestus: Analüüsige, kas kemikaal võib sattuda organismi sissehingamisel (aurud, tolm, aerosoolid), läbi naha või pritsmetena silma. Kui tihti ja kui kaua töötaja ainega kokku puutub?

Samm 3: Füüsikalis-keemiliste ohtude analüüs (jaod 9 ja 10)

Lisaks terviseriskidele võivad kemikaalid põhjustada tulekahjusid, plahvatusi või ohtlikke reaktsioone:

• Füüsikalised omadused (jagu 9): Pöörake tähelepanu leekpunktile, keemistemperatuurile ja aururõhule. Madala leekpunktiga või kiiresti lenduvad ained nõuavad rangemat ventilatsiooni ja plahvatusohutuse tagamist (ATEX nõuded).
• Püsivus ja reaktsioonivõime (jagu 10): Kontrollige, milliseid tingimusi (kuumus, otsene päikesevalgus) ja kokkusobimatuid materjale (happed, alused, oksüdeerijad) tuleb vältida. Seda teavet vajate turvalise ladustamise planeerimisel.

Samm 4: Ohutusmeetmete määramine STOPP-põhimõttel (jagu 8.2)

Kui riskid on tuvastatud, tuleb rakendada ennetusmeetmeid. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus nõuab meetmete hierarhia (STOPP-põhimõte) järgimist:

1. Substitutsioon (asendamine): Kas ohtliku kemikaali saab asendada ohutuma alternatiiviga või teistsuguse tehnoloogiaga?
2. Tehnilised meetmed: Tõmbeventilatsiooni, suletud süsteemide või kohtäratõmbe paigaldamine töökohale.
3. Organisatoorsed meetmed: Kemikaaliga kokkupuutuvate töötajate arvu vähendamine, tööaja piiramine ohtlikus tsoonis, ohutusmärgistus.
4. Isikukaitsevahendid (IKV): Ohutuskaardi jaos 8.2 on toodud täpsed nõuded IKV-dele: kindamaterjal ja läbitungimisaeg, silmakaitse tüüp ning hingamisteede kaitsefiltri klass (nt A2P3).

Samm 5: Valmisolek õnnetusteks ja jäätmekäitlus (jaod 4, 5, 6 ja 13)

Riskihindamine peab hõlmama ka ettenägematuid olukordi:

• Esmaabi (jagu 4): Töökohal peavad olema kättesaadavad silmaloputusvahendid või hädadushid, kui kemikaal seda nõuab. Esmaabiandjad peavad teadma konkreetseid sümptomeid.
• Tulekustutus ja lekked (jaod 5 ja 6): Töökohal peavad olema sobivad absorbendid (mitte süttivad materjalid, nagu liiv või spetsiaalsed graanulid) ning õiget tüüpi tulekustutid.
• Jäätmekäitlus (jagu 13): Ohtlikud kemikaalijäägid ja saastunud pakendid tuleb suunata nõuetekohasesse ohtlike jäätmete käitlusse, mitte tavaprügisse ega kanalisatsiooni.

Praktiline kontroll-leht kemikaaliriski hindamiseks

• [ ] Kõigi ettevõttes leiduvate kemikaalide kohta on olemas kehtiv eestikeelne ohutuskaart (uuendatud vastavalt määrusele (EL) 2020/878).
• [ ] Kemikaalid on kantud ettevõtte kemikaaliarvestusse (kemikaalide register).
• [ ] Igale tootele on hinnatud tegelik kokkupuuteviis töökohal (sissehingamine, nahk, silmad).
• [ ] Vajadusel on tellitud töökeskkonna parameetrite mõõtmised (õhu keemilised mõõtmised piirnormide kontrolliks).
• [ ] Töötajad on läbinud juhendamise ning neile on väljastatud ohutuskaardi jaole 8 vastavad isikukaitsevahendid.
• [ ] Tööruumides on kättesaadavad ohutuskaardid või nende lühikokkuvõtted (ohutusjuhendid).

Korduma kippuvad küsimused (FAQ)

Kas ohutuskaart peab töökohal olema kindlasti eesti keeles?

Jah. Eestis kehtiva kemikaaliseaduse järgi peab professionaalseks kasutamiseks mõeldud ohtliku kemikaali ohutuskaart olema kättesaadav eesti keeles. Tarnijal on kohustus see tasuta esitada kas paberkandjal või elektrooniliselt.

Kui tihti tuleb kemikaalide riskianalüüsi uuendada?

Riskianalüüsi tuleb uuendada alati, kui töökohal võetakse kasutusele uus kemikaal, muutuvad tööprotsessid või seadmed, kui ilmnevad uued andmed kemikaali ohtlikkuse kohta (tarnija saadab uuendatud SDS-i) või kui töötervishoiuarsti kontrollis tuvastatakse töötajal kutsehaiguse tunnused.

Kust leida Eestis kehtivad töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid?

Kehtivad piirnormid on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses "Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid". Kuigi ohutuskaardi jaos 8 võivad olla toodud Euroopa Liidu soovituslikud piirnormid (IOELV), kehtivad Eestis alati siseriiklikus määruses kinnitatud väärtused.

Mis vahe on laiendatud ohutuskaardil (eSDS) ja tavalisel ohutuskaardil?

Laiendatud ohutuskaart (eSDS) sisaldab lisana kokkupuutestsenaariume (Exposure Scenarios). See koostatakse ainetele, mida registreeritakse REACH-i alusel mahus üle 10 tonni aastas ja mis on klassifitseeritud ohtlikuks. Kokkupuutestsenaarium kirjeldab täpsed tegevustingimused ja riskijuhtimismeetmed konkreetsete kasutusviiside jaoks.