Ohutuskaardi 4. jagu: Esmaabimeetmed kemikaaliõnnetuses

Kuidas lugeda ja rakendada ohutuskaardi 4. jao esmaabijuhiseid kemikaaliga kokkupuutel? Praktiline juhend kiireks tegutsemiseks ja vigastuste ennetamiseks.

Kemikaaliõnnetuse korral loeb iga sekund. Kui ohtlik aine pritsib töötajale silma, satub nahale või eraldub ruumi mürgiseid aure, ei ole aega läbi töötada kogu ohutuskaardi (SDS) 16 jagu. Sellises olukorras on kriitilise tähtsusega ohutuskaardi 4. jagu: Esmaabimeetmed (*First aid measures*).

Vastavalt Euroopa Liidu REACH-määrusele (EÜ nr 1907/2006, muudetud määrusega EL 2020/878) peab 4. jagu andma selged, arusaadavad ja viivitamatult rakendatavad juhised nii esmaabiandjale töökohal kui ka kiirabibrigaadile ja arstidele.

Kuidas 4. jagu on üles ehitatud?

Standardne ohutuskaardi 4. jagu jaguneb alati kolmeks kohustuslikuks alamjaoks, millest igaühel on kindel eesmärk:

• 4.1. Esmaabimeetmete kirjeldus: konkreetsed tegevused vastavalt sellele, kuidas kemikaal organismi sattus.
• 4.2. Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ning mõju: milleks peab valmis olema kohe ja millised nähud võivad tekkida tundide või päevade pärast.
• 4.3. Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja erikohtlemise vajalikkuse kohta: juhised meedikutele, sealhulgas spetsiifilised vastumürgid (antidoodid) ja vastunäidustatud raviprotseduurid.

4.1. Kokkupuuteviisid ja esmased võtted

Alamjagu 4.1 kirjeldab esmaabi nelja peamise kokkupuuteviisi kaupa. Enne kannatanu abistamist tuleb alati veenduda, et esmaabiandja ei sea ohtu iseennast (vajadusel tuleb kasutada sobivaid isikukaitsevahendeid, näiteks kemikaalikindlaid kindaid või respiraatorit).

Sissehingamisel (inhalatsioon)

• Toimeta kannatanu viivitamatult värske õhu kätte ja aseta mugavasse puhkeasendisse, mis võimaldab kergelt hingata.
• Kui hingamine on raskendatud või lakkab, tuleb kutsuda abi (häirekeskus numbril 112) ning tagada kunstlik hingamine. Pööra tähelepanu sellele, kas suust-suhu hingamine on lubatud – mürgiste aurude või gaaside korral võib see olla päästjale eluohtlik, nõudes maski kasutamist.

Nahale sattumisel

• Eemalda viivitamatult kõik saastunud riided, jalanõud ja kellad.
• Loputa nahka rohke voolava veega, tavaliselt vähemalt 10–15 minutit. Kui tegemist on ainega, mis reageerib veega ohtlikult, on 4. jaos toodud vastav hoiatus ja alternatiivne puhastusmeetod.
• Saastunud riided tuleb enne taaskasutamist pesta või ohutult utiliseerida.

Silma sattumisel

• Silmakahjustused võivad tekkida sekunditega. Loputa silmi viivitamatult leige voolava veega vähemalt 15 minutit, hoides silmalauge lahti.
• Kui kannatanu kannab kontaktläätsi ja neid on lihtne eemaldada, tuleb seda teha loputamise ajal.
• Pärast loputamist tuleb pöörduda silmaarsti või erakorralise meditsiini osakonna (EMO) poole, isegi kui valu näib taanduvat.

Allaneelamisel

• See on koht, kus tehakse kõige ohtlikumaid vigu. Ära kunagi kutsu esile oksendamist, välja arvatud juhul, kui ohutuskaart või arst seda otseselt nõuab. Söövitavad ained (happed, leelised) kahjustavad söögitoru uuesti, kui need tagasi üles tulevad.
• Teadvusel oleva kannatanu suud võib loputada veega. Vedelike (vee, piima) jootmine on lubatud vaid siis, kui ohutuskaart seda eraldi ette näeb.
• Teadvuseta inimesele ei tohi kunagi midagi suu kaudu anda.

4.2 ja 4.3: Sümptomid ja erikohtlemine

Alamjaod 4.2 ja 4.3 on sageli otsustava tähtsusega professionaalsele meditsiinipersonalile, kuid annavad olulist infot ka tööandjale ja esmaabiandjale:

• Hilisemad sümptomid: Mõned ained (näiteks isotsüanaadid või teatud söövitavad gaasid nagu fosgeen ja lämmastikoksiidid) ei pruugi kohe tugevat reaktsiooni tekitada. Kopsuturse võib välja kujuneda alles 24–48 tundi pärast kokkupuudet. 4. jagu hoiatab selliste varjatud ohtude eest.
• Spetsiifilised vastumürgid: Mõne spetsiifilise aine (nt vesiniktsüaniid, vesinikfluoriidhape ehk HF) puhul ei piisa standardsetest elustamisvõtetest. Nende puhul märgitakse jaos 4.3 spetsiaalsed vastumürgid või geelid (nt kaltsiumglükonaatgeel HF-põletuste korral), mis peavad olema töökohal ette valmistatud.

Kontroll-leht: valmisolek töökohal enne õnnetust

Esmaabimeetmeid ei tohi hakata otsima alles siis, kui kemikaal on juba nahal. Tööandjal ja töötajatel tuleb eelnevalt tagada järgmine valmisolek:

• [ ] Kättesaadavus: Töökohal kasutatavate ohtlike kemikaalide ohutuskaardid on eestikeelsed ning paberkandjal või digitaalselt koheselt kättesaadavad kõigile töötajatele.
• [ ] Vahendid: Silmadushid ja hädadushid on töökorras, testitud ning paiknevad maksimaalselt 10 sekundi liikumisteekonna kaugusel kemikaalide käitlemise kohast.
• [ ] Isikukaitse esmaabiandjale: Esmaabikapis või selle lähedal on kaitsekindad ja maskid, mis kaitsevad abistajat kemikaaliga kokkupuute eest.
• [ ] Teavitamine: Töötajad teavad Häirekeskuse numbrit (112) ja Terviseameti Mürgistusteabekeskuse infoliini (16662).
• [ ] Kaasaandmine: Kiirabi saabumisel antakse meedikutele kaasa konkreetse kemikaali ohutuskaart või selle 1.–4. jao väljatrükk.

Korduma kippuvad küsimused

Kas ohutuskaardi 4. jagu asendab arstiabi?

Ei. 4. jagu annab juhised esmaseks elupäästvaks ja seisundit stabiliseerivaks tegevuseks sündmuskohal. Ohtlike kemikaalide tõsise kokkupuute korral tuleb alati pöörduda arsti poole või helistada numbril 112.

Miks ei tohi allaneelamisel peaaegu kunagi oksendamist esile kutsuda?

Söövitavate kemikaalide (nagu tugevad happed või alused) või süsivesinike (nagu bensiin ja lahustid) korral tekitab oksendamine korduvat keemilist söövitust söögitorus ja neelus või seab kannatanu ohtu kemikaali tõmbamisel kopsudesse (aspiratsioon), mis võib lõppeda surmava keemilise kopsupõletikuga.

Kust saada Eestis kiiret nõu, kui ohutuskaart pole käepärast?

Kemikaalimürgistuse kahtluse korral saab ööpäevaringselt helistada Terviseameti Mürgistusteabekeskuse lühinumbril 16662 (välismaalt helistades +372 7943 794). Kõne on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga.

Kas ohutuskaardi esmaabijuhised peavad olema eesti keeles?

Jah. Vastavalt Eestis kehtivatele kemikaaliseaduse ja REACH-määruse nõuetele peab Eestis professionaalseks kasutamiseks turustatava või töökohal kasutatava kemikaali ohutuskaart olema kättesaadav eesti keeles.